Kuidas sünnivad digilahendused, mis tunduvad lihtsad, loogilised ja justkui iseenesest mõistetavad? Milliseid oskusi nõuab tehnoloogia ja disaini ühendamine ning kuidas julgustada noori, eriti tüdrukuid, oma ideid tehnoloogias ellu viima?
Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastab intervjuus Agne Lund, Opus Online kogenud UX‑disainer, kes on loonud kasutajakeskseid digilahendusi juba 15 aastat.
Agne lugu avab ukse loovuse ja tehnoloogia ristteele – maailma, kus ideed muutuvad visanditest prototüüpideks ja prototüüpidest toimivateks süsteemideks. Tema kogemus näitab, et tehnoloogia valdkond ei ole sugugi kinnine ega ülemäära keeruline, kui julged alustada ja lasta uudishimul teed juhatada.
Räägi palun natuke oma teekonnast – milline oli sinu hariduslik või varasem taust enne IT‑sektorisse jõudmist?
Huvi arvutite, digikunsti, disaini ja veebiarenduse vastu on mul olnud juba põhikooli ajast. Kui öeldakse, et käbi ei kuku kännust kaugele, siis mina kukkusin täpselt kahe kännu vahele – minu isa töötas infosüsteemide analüütikuna ja ema kunstiõpetajana. Põhikoolis õppisin kunstiklassis, aga tänu isa töökohale sain juba väga noorena esimesi arvuteid näppida – näha, milline näeb välja ja mida teeb üks andmebaas ning kust tõmmata MS Frontpage’i, millega esimesi veebilehti tuttavatele teha.
Millal või mis hetkel said aru, et sind tõmbab tehnoloogia ja disaini poole? Kas oli mõni konkreetne kogemus, inimene või juhus, mis sind mõjutas?
Umbes samal ajal, kui ma keskkooli lõpetasin, alustas tegevust tollane Eesti IT Kolledž, kuhu ma maandusingi pärast lõpetamist paariks semestriks. Peagi sain aga aru, et see ei ole üldse minu jaoks. Pärast seda eksirännakut suunasin oma fookuse rohkem graafilisele ja veebidisainile ning illustratsioonile, aga üks projekt viis teiseni ja lõpuks leidsin end ikka omal käel lugemas selle kohta, mis asi on Java, C++ ja veel mitmed programmeerimiskeeled. Läbi praktiliste vajaduste kasvas minu huvi ja ka armastus, sest nende keelte mõistmine andis mulle võime muuta staatilised visuaalid interaktiivseteks – neid ellu äratada.
Mis teeb UI/UX-disaineri töö sinu jaoks kõige põnevamaks ja tähendusrikkamaks?
UX-disaineri töö on luua midagi, mis muudab eelkõige kasutaja (aga selle läbi ka toote omaniku) elu lihtsamaks ja talle oluliste ülesannete täitmise sujuvamaks. Põnev väljakutse on saavutada seda lahendustes, mis on oma olemuselt keerukad, mitmesammulised ja inforohked. Mida tuua esile, mida peita tagaplaanile? Kuidas luua kasutajaliides selliselt, et selle kasutamine oleks loogiline ja intuitiivne, mitte lakkamatu võitlus info ja elementide üleküllusest olulise leidmisel?
Kui oleksid täna põhikooliõpilane, millega alustaksid, et IT‑maailmale lähemale jõuda? Milliseid oskusi või tegevusi soovitaksid noortele tüdrukutele?
Ma usun, et parim viis IT‑alaste oskuste omandamiseks on teha seda läbi praktika – proovides luua ise midagi, mis muidu eksisteeriks peas vaid ideehakatisena. Olgu selleks blogi, veebileht või miks ka mitte töövahend, rakendus, arvuti- või mobiilimäng, e‑pood või väike infosüsteem/digiteatmik. Kui esimesed sammud on idee detailsem kirjapanek või isegi lahti joonistamine paberil, siis põnevaks läheb asi hetkel, kui küsida: „Mis mul on vaja selleks, et see päriselt valmis teha?” – ja saadud vastuste põhjal vaikselt otsast katsetama hakata.
Mis rolli mängisid sinu teekonnal õpetajad, huviringid või koolikeskkond? Mida sa sooviksid, et koolid täna teisiti või rohkem teeksid, et tüdrukuid tehnoloogiavaldkonnas võimestada?
Minu kooliajal oli arvutiõpe veel üpris lapsekingades ega tekitanud tegelikult huvi ise millegi loomise vastu. Selleks, et sukelduda sügavamale IT‑ ja programmeerimisemaailma, on vaja uudishimu selle võimaluste vastu. Kui on idee, siis tänapäeva võimalusi arvestades ei tohiks sellest rääkides kunagi tulla vastuseks „See on liiga keeruline” või „See on võimatu”. Kokkuvõttes võiks IT‑huvilisel noorel olla võimalus oma ideid jagada ning saada esimesed juhised edasisteks sammudeks, mis on vajalikud selle idee ellu viimiseks.
Millise ühe nõuande annaksid tüdrukutele, kes tunnevad huvi disaini või IT vastu, aga pole veel päris kindlad, kas see on „nende ala”?
Kui on huvi, aga pole veel kindlustunnet, tasub sellele huvile ikkagi võimalus anda – alustades ehk vähem tehnilise nurga pealt katsetamisest enne, kui ülepeakaela programmeerimiskeeltesse sukelduda.
Lõpetuseks – millisena sa näed IT‑valdkonna tulevikku? Millised oskused on 5–10 aasta pärast hädavajalikud?
AI pealetulekuga tundub mulle, et üha enam muutuvad oluliseks kastist välja mõtlemine ja loomingulisus, kuna need on aspektid, kus inimesel on tehisaru ees selge eelis. Samuti tehniline mõtlemine ja tehniline väljendamisoskus – suutlikkus mõelda andmemudelites ja seostes, hoomates samal ajal ka tervikpilti lahendusest ning seda, kuidas kasutaja ehk pärisinimene seda kasutab. Kuigi AI on suuteline abistama erinevates tehnilistes ülesannetes, on inimene siiski see, kes oskab ja suudab talle neid ülesandeid ja tehnilisi tingimusi üheselt mõistetavalt kommunikeerida.
Intervjueeris: Harno IT üldhariduse arendusjuht Kirke Kasari