Juuni alguses möödub aasta päevast, mil Jõhvi Gümnaasium valiti aasta kooliks 2024. Võiduemotsioonid on kooliperel endiselt eredalt meeles ning võidu toonud väärtuseid on järjekindlalt ja tugevalt edasi kantud.
“Külmavärinad, kananahk, pisarad – kõike oli,” meenutab Jõhvi Gümnaasiumi direktor Tatjana Ait eelmise aasta maikuu emotsioone, kui talle aasta kooli tiitli võidust teatati. Rõõmu aga kogu kooliperega veel jagada ei saanud – häid uudiseid võis rääkida kandideerimisel kaasa teinud tiimile, et üheskoos “Terevisiooni” saabumiseks ettevalmistusi teha, ent ülejäänud koolipere eest tuli uudist saladuses hoida.
“Esimesed kaks päeva me ei suutnud üldse mõelda, et meile tuleb “Terevisioon” külla ja me peame selleks ettevalmistusi tegema. Kogu energia läks hoopis sellele, et mitte välja näidata, kui rõõmsad me oleme. Need olid ikka väga võimsad emotsioonid,” sõnab Ait.
Võit oli seda oodatum, et Jõhvi Gümnaasium kandideeris aasta kooli tiitlile juba kuuendat korda. Ka varasemalt olid nad mitmel korral finaali jõudnud, ent võidukarikas jäi siiski koju toomata. Allaandmise mõtteid ei tekkinud koolil aga kordagi.
“Aasta kooli konkurss oli meie õpilaste südameasi. Üks poiss ütles meile gümnaasiumisse tulles, et tema eesmärk on igal aastal teha aasta kooli konkursi jaoks video, et lõpuks võit Jõhvi Gümnaasiumisse tuleks. Isegi kui ta selleks ajaks juba vilistlane on,” kirjeldab Ait ja lisab, et usaldaski kandideerimise noorte kättesse. Nemad said välja mõelda kontseptsiooni, korraldada filmimise, jälgida tähtaegu jms. Ait oli aga abiks koostööpartneritega suhtlemisel, info jagamisel jms.
“Õpilased olid väga-väga tublid ja nad on ise väga uhked, et nad sellise asjaga hakkama said. See andis mulle ka tunde, et kõik, mida me koolis teeme, on väga õige ja see kõnetab ka teisi. Eriti uhke olen aga selle üle, et noored tegid seda kõik ise,” sõnab Ait.
Koolist saab kaasa tugeva kogukonnatunde
Lisaks noorte tublile tööle aitas Jõhvi Gümnaasiumil võiduni jõuda ka hea fookusteema. 2024. aastal sooviti konkursiga tunnustada neid koole, kus kasutatakse õppija toetamiseks mitmekülgseid ja huvitavaid koostöövorme nii koolisiseselt kui ka väliste osapooltega ning kus lõimitakse oskuslikult formaalset ja mitteformaalset õpet. Jõhvi Gümnaasium paistis silma kui kogukonnakool, mis kaasab õpetamisel ka erinevaid kohalikke ettevõtteid ja asutusi. Näiteks tehakse koostööd Ida-Viru Keskhaiglaga, Sisekaitseakadeemiaga, Viru Keemia Grupiga ja paljude teistega.
“Kui Jõhvi Gümnaasium kümme aastat tagasi alustas, mõtlesime kohe, et tahame teha midagi teistmoodi kui tavalistes gümnaasiumites. Nägime potentsiaali valikkursustes – gümnaasiumiharidus näeb ette kohustuslikke valikkursusi ning enamasti annavad neid kursusi samad õpetajad, kes teisi aineid annavad. Meil tekkis aga mõte, et võiks kaasata ettevõtjaid. Tegime põhjaliku eeltöö ja uurisime, mis teemad noori kõnetavad ja millest nad rohkem teada tahaks ja võtsime selle põhjal ettevõtetega ühendust,” ütleb Ait.
Koostööpartnereid ei olnud vaja pikalt veenda ning ettevõtted tulid hea meelega mõtetega kaasa. Aastate jooksul on partnerite ring jõuliselt kasvanud ning praeguseks on 90% valikkursustest sündinud koostöös välise partneriga. Nii on noortel hea võimalus siduda teooria ka praktilisema väljundiga, saades Ida-Viru Keskhaiglas osa praktikapäevadest või osaleda riigikaitselaagris.
“Noortele meeldib selline süsteem väga ning mitmed on ka vilistlasena meie kooli naasnud, et mõnda valikkursust või põhiainet õpetada. See tekitab alati väga sooja tunde – on tore näha, et oleme midagi õigesti teinud ning meie juurde tahetakse tagasi tulla,” märgib Ait.
Ida-Virumaale tagasi tulemine või sinna jäämine on ka üks Jõhvi Gümnaasiumi missioonidest, mistõttu on vilistlaste nägemine alati eriti südantsoojendav. “Statistika näitab, et see protsent noori, kes tahavad gümnaasiumi ajaks näiteks Tallinnasse või Tartusse ära kolida, jääb aina väiksemaks. Meie ülesanne ja missioon ongi näidata, et Ida-Virumaa haridus on väga kvaliteetne ja hea ning et valikud ja võimalused, mida me pakume, on just need, mida noored vajavad,” ütleb Ait ja lisab, et piirkonna kooli valimine on noorte seas taas populaarseks saamas. Seejuures teevad nad koostööd ka teiste Virumaa koolidega.
Aasta kool 2025 tiitlile kandideerimine on avatud
Peagi pärjatakse aasta kooli tiitliga uus kool. Ait on sel korral valiku tegemisel abiks, kuuludes ise konkursi žüriisse ning innustades kõiki koole tiitlile kandideerima. “Aasta kooli tiitlile kandideerimine on hea võimalus midagi koos ära teha ja tunda, et olete üks koolipere. Minu meelest on hästi oluline, et õpilased ja õpetajad koos tegutseksid ning sellised tegevused aitavad muu hulgas ka kuuluvustunnet suurendada,” sõnas Ait.
Ta lisas, et julgustab koole kandideerimisprotsessis rohkem noori usaldama. “Nemad ongi need, kes on meie tulevik ja kes kujundavad seda tulevikku juba täna. Neid tuleb kuulata ja usaldada ja nii tulebki võit koju. Noorte hääl, usk ja teadmine tänasest maailmast on väga suur – las nad toimetavad ja tegutsevad,” märkis Ait.
Aasta kooli tiitlile saab kandideerida 24. märtsini aadressil konkursiveeb.edu.ee. Selleks tuleb panna kokku kaasahaarav lühivideo, huvitav pildigalerii ja vastata neljale eneseanalüüsi küsimusele.
Võitja kuulutatakse välja 16. mail ERR-i saates “Terevisioon”, mis läheb eetrisse võitjakoolist. Aasta kooli tiitli annab üle haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Aasta kool 2024. oma auhinda kätte saamas. Foto: Maila Meldre