Loo autor on Riina Roasto, Pariisis asuva Inalco ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor, kes õpetab EKKAV programmi toel üliõpilasi Prantsusmaal juba viiendat aastat.
Inalco ülikool Pariisis on üks maailma mitmekeelsemaid õppekeskkondi, kus saab õppida enam kui sadat keelt kõigist maailma nurkadest – nende seas ka eesti keelt. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAV) programmi toel õpetab seal lektor eesti keelt, kultuuri ja kirjandust üliõpilastele, kelle taustad ja motiivid ulatuvad juhuslikust huvist kuni sügava professionaalse pühendumiseni. Alljärgnevas loos avab programmi lektor oma pilgu läbi, milline on eesti keele sumin Inalco koridorides ja kes on need tudengid, kes valivad just eesti keele.
Keeleõppijate mitmekesine taust
Inalco ülikooli sisseastujat tabab saja kuue maailma keele sumin. Pascal, kellega kohtusin oma esimeses tunnis neli aastat tagasi, õpib peale eesti keele veel viite neist: läti, soome, udmurdi, ungari ja vene keelt. Tema innukus aitas mul sisse õnnistada vestlustunnid nii tema enda kui ka kõikide teiste eesti keele õppuritega.
Keelteentusiastist Pascali kõrvale mahub Inalcos eesti keele klassiruumi neidki, kes ei tea tegelikult Eestist maad ega mütsi, kuid keda stipendiumist ilmajäämishirm on sundinud valima ükskõik mis keelt; neid, kes tahtsid õigupoolest õppida soome keelt, kuid kes juhuse puudumisel kolisid üle selle lähima naabri juurde; neid, kelle elukaaslane on eestlane ja kes käib Eestis tihti; neid, kes tahaksid siduda oma töö Eestiga näiteks rahvusvaheliste suhete alal või tõlkijana; neid, keda päriselt köidab Eesti maa ja kultuur; neidki, kes sattusid ühel vihmasel laulupeopäeval või külmal talveööl puhtjuhuslikult Eestissse, ega tahtnud enam lahkuda.
Eesti keele õpe Inalcos
Keeltesumin saadab Inalco koridorides kõndijat seitsmendale korrusele, kus asub meie klassiruum. Mina õpetan seal peamiselt eesti keele suulist ja kirjalikku praktikat ning eesti kultuuri. Hilisemas õppeastmes kuuluvad minu ainete sekka ka tekstianalüüs ja grammatika. Kõikidele teistele tasemetele teeb eesti keele grammatika puust ja punaseks Antoine Chalvin, kes viib läbi ka eesti kirjanduse kursust ja tõlkeseminare. Eesti sõnakunsti vaatleb õpilastega Eva Toulouze, ning samuti Katerina Kesa, kes keskendub ajakirjandustekstidele. Seejuures hõlmab Katerina loenguampluaa Baltimaasid, nende ajalugu, kultuuri ja ühiskonda tervikuna.
Eesti keele tundides saab Inalcos osaleda nii ülikoolis kohapeal kui Zoomi kaudu. Igal aastal paneb end kirja umbes 20–30 tudengit, kuid mitte kõik ei ilmu tundi. Naljaga öeldes on tundi ilmuda mõnikord ka õpetajale paras pähkel. Seisan seitsmendal klassiruumi ees, kuid sisse ei astu, sest seest kostub veel teise keele sumin. Kuna tundide vahel vahesid pole, lõpeb eelnev sama minuti pealt kui algab järgmine. Minuti pealt muidugi midagi ei lõpe, ja seega ka ei alga. Hilinemisega harjunud prantslasi see aga ei morjenda, nii nagu ei morjenda muudki aeg-ajalt ette tulevad viperused: kõlar, mis vaikib, kui kuulame laulu; valge ekraan, mis muutub mustaks, kui vaatame videot; mikrofon, mis läheb tummaks siis, kui kõneleme. Kõik, mis on katki, saab aga korda, äpardus arendab, parandab nagu viga õpilase keelt. Kui ma selle õppeaasta esimeses tunnis Pascali nüüd juba viiendat sügist taastervitasin, polnud meil veel eesti keele ruumi. Selle otsinguil seiklesime õpilastega Inalco treppidest üles ja alla, pöördusime-käänlesime keeltekoridorides, mis loengute toimumise kellaajal olid ühtäkki jäänud vaiki. Me täitsime need eesti keele suminaga.
EKKAV programm on osa Eesti riigi laiemast püüdlusest hoida ja arendada eesti keele ja kultuuri õpetust väliskõrgkoolides üle maailma. Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV) toetab lektoreid, külalisõppejõude, suve- ja talvekursusi ning annab välisüliõpilastele võimaluse tulla Eestisse õppima.