Koolides räägitakse palju karjäärivalikutest ja oskuste arendamisest, kuid harvem sellest, kuidas oskus otsustada ja kogukondlik mõtlemine aitavad noorel tööelus edu saavutada.
Väide, et noortel, kes käivad valimas, võib tulevikus olla lihtsam tööd leida, tundub esmapilgul meelevaldne. Ometi peitub selles tõetera: varane kodanikuaktiivsus ja tegutsemistahe kasvatavad noores julgust kujundada oma elu.
Just lõppenud kohalike omavalitsuste valimised pakkusid taas võimalust hinnata, kui huvitatud on Eesti noored otsustamisest, mis nende kogukonda ja tulevikku otseselt mõjutab. Kuigi ametlikud andmed 16kuni 24aastaste valimisaktiivsuse kohta pole veel teada, on varasemate aastate trend olnud selge: noored hääletavad harvem kui vanemad põlvkonnad. Samal ajal on nende potentsiaal märkimisväärne: ainuüksi tänavu oli Eestis hääleõiguslikke noori vanuses 16-23 eluaastat ligemale 110 000.
Töökogemus kujundab enesekindlust ja toimetulekut
Noore «töö» on eelkõige õppida, kuid tööeetikat, -distsipliini ja vastutust ei õpita klassiruumis. Üha rohkem kõneainet pakub teema, kui palju peaks noortel lubama kooli kõrvalt töötada. Paljud on kogenud, et 23aastaselt oodatakse viieaastast töökogemust. Jah, suur osa tudengeid saab juba õpingute kõrvalt töötada või praktikal käia, kuid paljudele piirdub töökogemus suviti maleva või juhutöödega.
Kuigi esimese palgana teenitud taskuraha võib olla magus, on selle tegelik väärtus peamiselt psühholoogiline – noor saab enesekindlust ja tunnetab, et tema panus loeb. Uuringud näitavad, et varane kokkupuude tööturuga vähendab märkimisväärselt riski sattuda olukorda, kus noor ei õpi ega tööta ega osale koolitusel (kasutusel on mõiste NEET-risk, mis on tulnud ingliskeelsest väljendist not in education, employment or training).
Näiteks on 20-23aastastel töötavatel või õppivatel noortel keskmiselt kaks korda rohkem tööstaaži kui nende eakaaslastel, kes ei õpi ega tööta. Tööseadused, koolikohustus ja piirkonniti ebaühtlased töövõimalused loovad aga ebaühtlase lähtekoha. Kui noorel puuduvad võimalused töötada või praktikal osaleda, jääb tema potentsiaal sageli kasutamata.
Kodanikuaktiivsus kui peidetud töökogemus
Usun väga tugevalt sellesse, et igasugune töömaailma kogemus on parem kui selle puudumine. Noore tegutsemistahet ega aktiivsust ei tohi lasta raisku minna.
Aga mida siis teha, kui noorel on tahe ja motivatsioon, kuid puudub võimalus töötada? Kuidas üldse seda tahet ja motivatsiooni kasvatada ja rakendada?
Olemaks tööturul edukas, ei pea tingimata kooli kõrvalt tööl käima. Töövarjutamine, vabatahtlik töö, oma osa andmine noortekeskuse projektidesse, noortevahetused, osalemine õpilasesinduse või noortevolikogu töös – kõik need annavad kogemusi, mis hilisemas elus toovad dividende. Ka OECD (majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, toim) karjäärivalmiduse uuringutes on maailma eri paigust esitatud näiteid, kuidas varases eas omandatud vabatahtliku töö kogemus mõjutab positiivselt noore tööturul või haridussüsteemis püsimist, töötasu suurust või kindlust karjäärivalikute ees ka vanemana.
Kui juba noores eas olla aktiivne, et oma tulevikku kindlustada ja ühiskonda kujundada, siis annab see julgust, teadmisi ja pealehakkamist, mis toetab tulevikus tööotsingutel või kooli kandideerimisel. Tulevasele tööandjale on noore aktiivsus ja vabatahtlik tegevus mõnevõrra kvaliteedinäitaja, kinnitades, et inimeses on töötahet ja kohusetunnet.
2025. aasta kohalike valimiste järel võiks seetõttu arutleda, kuidas tugevdada noorte ühiskondlikku osalust laiemalt – mitte ainult võimaluse kaudu anda valimiskasti ees oma hääl, vaid igapäevaelus
Kindlasti ei ole kõik kogemused võrdselt väärtuslikud ega praktilised, palju mängib rolli noore hoiak ja kogemuse pakkuja ettevalmistus ja süsteemsus, kuid üks on kindel: aktiivne osalus ja soov end arendada avardab märgatavalt väljavaateid kujundada oma tulevik just selliseks nagu soovitud.
Koolides räägitakse palju karjäärivalikutest ja oskuste arendamisest, kuid harvem sellest, kuidas oskus otsustada ja kogukondlik mõtlemine aitavad noorel tööelus edu saavutada. Tegelikult on need tihedalt seotud: inimene, kes oskab hinnata valikute mõju ja võtta vastutust, oskab seda teha ka tööelus. Hea näide kogukondliku mõtteviisi arendamise kohta on gümnaasiumides pakutav kogukonnapraktika programm, kuid kindlasti ei peaks siin piirduma haridussüsteemiga.
2025. aasta kohalike valimiste järel võiks seega arutleda, kuidas tugevdada noorte ühiskondlikku osalust laiemalt. Mitte ainult võimaluse kaudu anda valimistel oma hääl, vaid iga päev. Varane kodanikuaktiivsus ja töökogemus ei ole kaks eraldi maailma, vaid sama mündi kaks külge. Aktiivne noor õpib vastutust ja koostööd, mis on nii hea tööhõive kui tugeva demokraatia alus.
Kui tahame vähendada noorte töötust ja kasvatada nende usku tulevikku, peame toetama iga algatust, mis annab noorele hääle, rolli ja vastutuse. Hääletuskabiin võib olla esimene samm tööellu.
Olav Kersen on Haridus- ja Noorteameti noorteprogrammide keskuse peaekspert, kelle fookuses on haridusest ja tööturult eemal olevate noorte toetamine.
Allikas: OECD karjäärivalmiduse uuring «Teismeliste karjäärivalmiduse näitajad», vt «Indicators of teenage career readiness»
Foto: erakogu
Artikkel ilmus algselt Postimehe paber- ja veebiväljaandes 30.10.2025