Kas mäletate aega, kui kalkulaatorite kasutamine koolis tundus radikaalne mõte? Või aega, mil interneti kasutamine tunnis oli pigem erand kui reegel? Nüüd on digitehnoloogia muutunud hariduse lahutamatuks osaks. Mullu kehtima hakanud uus põhikooli riiklik õppekava sisaldab soovitust viia III kooliastmes kohustuslik loovtöö läbi uuenduslikus digiloovtöö formaadis – see ei ole revolutsioon, vaid asjade loomulik areng meid ümbritseval digiajastul.
Kui alates 2011.a. õppekavauuendusest koolides levinud loovtöö formaat keskendus referaatide ja esitluste koostamisele, siis digiloovtöö metoodika soovitab õpilastel tegutseda samal viisil nagu töötab suurem osa kaasaegseid tarkvara-arendustiime ettevõtetes. Tõde on see, et õpetajate töökoormus on täna suurem kui kunagi varem ja traditsioonilised loovtöö teostamise meetodid ei pruugi enam motiveerida õpilasi viisil, mida nad vajavad. Paljud õpilased lükkavad loovtöö tegemist edasi viimase hetkeni. Sageli nad kopeerivad infot internetist, kasutavad referaadi kirjutamiseks tehisaru abi või koostavad esitlusi, mida nad ise vaevu mõistavad. Põhjus on lihtne – nad ei näe, kuidas see teadmine nende tulevikuga haakub. Kui midagi tehakse vaid kooli nõuete pärast, ei pruugi õpilase jaoks sellel olla isiklikku tähendust ega praktilist väärtust.
Mis on digiloovtöö ja miks see on oluline?
Levinud on müüt, et digiloovtöö tähendab keerulist programmeerimist, eraldi IT-tundide lisamist tunniplaani või informaatikaõpetaja töökoormuse kasvu. Tegelikult see nii ei ole. Digiloovtöö ei ole tarkvaraarendus, vaid praktiline viis lahendada reaalseid elulisi probleeme, kasutades tehnoloogiat kui tööriista. Samuti ei tähenda digiloovtöö seda, et igast kaasatud õpilasest saab programmeerija, pigem annab see neile oskused, mida igas eluvaldkonnas vaja läheb. Meeskonnatöö, projektijuhtimine, loovus, disainmõtlemine, kriitilise analüüsi võime ja praktiline probleemilahendus on oskused, mida väärtustavad kõik tööandjad. Loovtööde tegemine ei pea olema abstraktne ülesanne, vaid midagi, mis aitab noortel päriselt mõista, kuidas ideid ellu viia ja kuidas maailm nende ümber toimib.
Kui seni on loovtöö tähendanud peamiselt individuaalset kirjutamist, keskendudes teksti vormindamisele ja allikatele viitamisele, siis digiloovtöö toob sisse koostööpõhise, praktilise ja elulähedase lähenemise, mis põhineb disainmõtlemisel. Selle asemel, et kirjutada kümneleheküljeline arutelu, loovad õpilased midagi käegakatsutavat. Näiteks arendati digiloovtöö raames ühes pilootkoolis nutikodu prototüüp, mis aitab paremini mõista nutikodu lahendusi, ning taimekasvatamise automatiseerimise süsteem, mis integreerib Micro:bit tehnoloogia, et kontrollida taimede kasvutingimusi. Küberkaitse lipuvõistlus (CTFd) oli aga digiloovtöö projekt, milles õpilased koostasid interaktiivseid ülesandeid ja mängustatud õpisündmusi praktilise küberkaitse ja infoturbe teemal. Tallinna Pae Gümnaasiumi käesoleval aastal kaitstud digiloovtöö raames lõid õpilased Proto avastustehasega koostöös põgenemistoa mängu, mis on suunatud teismelistele ja mille eesmärk oli suurendada noorte huvi teaduskeskuse vastu. See on ehe näide sellest, kuidas digiloovtöö võib olla reaalse kasutusväärtusega projekt, mis jõuab laiema avalikkuseni.
Õpetaja roll ja juhendamise eelised
Kõik need projektid on sündinud tänu digiloovtöö metoodikale, kus õpilased vastutavad kogu protsessi eest ise. Nad määravad kindlaks lahendust vajava probleemi, kaardistavad sihtrühma vajadused, disainivad probleemi lahendamiseks mobiilirakenduse või veebiteenuse prototüübi, testivad oma prototüüpi ja esitlevad lõplikku tulemust. Õpetaja ei pea õpilasi õpetama ega neile midagi ette andma, ta on pigem suunaja ja mentor, kes aitab õpilastel oma ideid paremini ellu viia.
Ajapuudus on üks suurimaid muresid, millega loovtööde juhendajad koolides silmitsi seisavad. Individuaalsete loovtööde puhul on õpetajate juhendamiskoormus oluliselt suurem kui 4-6-liikmelistes rühmades teostatud digiloovtöödes. Digiloovtöö juhendamise ja õpilaste toetamise metoodika on Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuses parimate praktikate ja teadusuuringute põhjal välja töötatud nii, et see oleks nii õpetajatel kui õpilastel lihtne rakendada.
Digiloovtöö koolitus: võimalus hariduse uuendamiseks
Harno tellimusel 24. aprillil käivituv digiloovtöö juhendajate koolitus kestab terve aasta ja sellel koolitusel osalejatele pakutakse Tallinna Ülikooli teadlaste poolt tuge terve digiloovtöö elukaare jooksul, alates teemade ja formaadi tutvustamisest õpilastele ja projektrühmade moodustamisest kevadel kuni digiloovtööde kaitsmiseni tuleval kevadel. Juhendajate koolitus on üles ehitatud hübriidõppena, kontaktpäevad viiakse läbi Zoomi vahendusel ja nende vahel tegutsevad õpetajad oma õpilaste digiloovtööde juhendamisega. Digiloovtööde juhendamine ei nõua eraldi informaatikaõpetaja olemasolu koolis – loovtöö juhendamist saab lõimida juba olemasolevatesse õppeainetesse tunniplaanis, olgu selleks loodusained, matemaatika, kunst või keeled.
Õpilased õpivad iseseisvalt mõtlema ja analüüsima, aga ka üheskoos uudseid digilahendusi looma, mitte lihtsalt internetist informatsiooni kopeerima. Nad saavad ise vastutada arendusprotsessi eest, õppides samal ajal praktilisi oskusi, mida nad saavad hiljem oma karjääris kasutada. Digiloovtöö formaadi esmane piloteerimine koolides näitas, et õpilaste õpimotivatsioon suureneb, sest nad näevad oma töö tulemusi ja saavad neid hiljem edasi arendada. Ka koostööoskused muutuvad paremaks, sest projekti õnnestumine sõltub meeskonnatööst ja vastutuse jagamisest. Kool saab innovaatilise maine, mis tõstab selle atraktiivsust nii õpilaste kui ka lapsevanemate silmis. Kui koolis pakutakse õppetööd, mis on ajakohane ja tulevikku suunatud, on see oluline argument uute õpilaste valiku tegemisel. Digiloovtöö raames kasutavad õpilased spetsiaalset veebikeskkonda Taiga, mis põhineb paljudes tarkvarafirmades levinud kiire prototüüpimise meetodil (SCRUM), mis on kirjeldatud ka 8. klassile loodud informaatika digiõpikus.
Miks peaksid koolijuhid digiloovtöö omaks võtma?
Koolijuhile võib tunduda, et digiloovtöö juurutamine võib tuua kaasa lisatööd ja vajada pikemat ettevalmistust terve koolipere jaoks. Tegelikkus on aga vastupidine – digiloovtöö on meetod, mis aitab igas koolis leiduvaid innovaatilisi õpetajaid võimestada uuendusi omaks võtma ja koolil tervikuna ajaga kaasas käia ilma keeruliste ja kurnavate reformideta.
Kui oled koolijuht või õpetaja, kes tahab oma koolis digiloovtööde katsetamisega alustada juba tulevast sügisest ülikooli ekspertide toel, siis liitu digiloovtööde juhendajate koolitusprogrammiga. See on võimalus teha hariduses järgmine samm, kasutades selleks tänapäevaseid ja tõhusaid meetodeid.
Koolitus kestab aprillist 2025 kuni aprillini 2026 ning toimub hübriidõppes, mis tähendab, et osa saab võtta nii veebiseminaride kui ka praktiliste töötubade kaudu. Koolitus on suunatud III kooliastme õpetajatele, loovtöö koordinaatoritele ja koolijuhtidele, kes soovivad oma koolis digiloovtööd rakendada.
Registreerimine ja lisainfo: https://koolitus.edu.ee/training/15267
Kaanefoto: Maia Lust. Digiloovtöö tutvustamine Tallinna Pae Gümnaasiumis
Autorid: Maia Lust, Tallinna Pae Gümnaasiumi haridustehnoloog ja TalTech IT-didaktikakeskuse spetsialist
Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi matemaatika ja informaatika didaktika professor
Koolitusprogramm viiakse läbi Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetme „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ (2021-2027.4.04.24-0004) raames. Tegevusi kaasrahastab Euroopa Liit.