Laagrite mõju hindamist piloteeriti esmakordselt 2022. aastal. Mõjuhindamisel annavad noored vabas vormis vastused selle kohta, mis muutused nendega laagris on toimunud. Sellele järgneb laagrikasvatajate tagasiside, üldpädevuste kaardistamine ning välisekspertide hinnang. Selgunud muutuste põhjal saab laagri meeskond arutada parenduste sisseviimist.
Mõjuhindamises osales rekordiliselt 378 noort
2024. aastal osales laagrite mõjuhindamises 5 laagrit – Taevaskoja Noortelaager, Keila linnalaager, Toila valla laager, IZUM laager ja OleLukoe. Mõjuhindamine viidi läbi enamasti laagri kolmandal või eelviimasel päeval. Noortelt küsiti sisendit keskkonna Monday kaudu, mis võimaldas laagrikasvatajatel teha iga vastanu osas täiendusi ja märkmeid ning lisada omandatud üldpädevused. Laagrite mõjuhindamise käigus vaadeldi eraldi algkoolis õppivaid 7-10-aastaseid klassi noori, 4.-6. klassis õppivaid 10-13-aastaseid noori, 7.-9. klassis käivaid 13-16-aastaseid noori ning gümnaasiumis õppivaid 16-19-aastaseid noori. Valdavalt osalesid mõjuhindamises 4.-9- klassi noored (vt Joonis 1). Kokku osales mõjuhindamises 2024. aastal 378 noort.
Joonis 1. Laagrite mõjuhindamises osalenud noorte vanus, 2024.
Vaadeldes mõjuhindamise projektis osalenud noorte osaluskordi laagrites, saab öelda, et väga suur osa on osalenud laagrites rohkem kui ühe korra. Kui esmakordselt osales laagris 20% mõjuhindamises osalenud noortest, siis ülejäänud 70% olid osalenud juba rohkem ning 35% koguni üle kümne korra (vt Joonis 2). Kõik laagrid, mis mõjuhindamises osalesid, olid vaba registreerimisega ning sinna said end registreerida kõik soovijad.
Joonis 2. Laagrite mõjuhindamise projektis osalenud noorte osaluskorrad laagrites
Kõige enam arenesid noortes füüsiline aktiivsus ning avatus suhtlemiseks
Noored ise tõid mõjuhindamise küsitluses välja (vt Joonis 3), et kõige enam arenes nende avatus suhtlemiseks ning toimus sotsiaalsete oskuste areng (27%) ning tõusis füüsiline aktiivsus (24%). Ka varasem uuring on näidanud, et noortelaagrites osalemine on seotud positiivsete mõjudega noorte suhtlemisoskuses, sh sotsiaalsete oskuste arenguga1. Niisamuti mõjutab laagri programm noorte füüsilist aktiivsust, kuna seal on kombineeritud nii füüsilist kui vaimset pingutust2. Lisaks kasvas noortes esinemisjulgus (20%) ning saadi juurde palju uusi sõpru (19%). Laagrites osalemine suurendab noorte enesehinnangut, mis omakorda julgustab noori rohkem esinema ja end paremini väljendama, mistõttu leitakse ka kergemini uusi sõpru3. Veel arenes noortes oskus oma eakaaslastega arvestada (15%), arendati keskkonnasäästlikke hoiakuid (14%), osati end paremini kehtestada (13%), suurenes sallivus (13%) ning arenes meeskonnatöö oskus (12%). Sarnased noortes toimunud muutused toodi välja ka 2023. aasta mõjuhindamise tulemustes. Kuna kõik muutused tõid noored just ise välja, siis mõningate vastuste puhul oli esinemissagedus niivõrd väike, et ümardamise tõttu figureerivad need joonisel 0% näitajaga.
Mõjuhindamises osalenute puhul võrreldi ka esmakordselt ning mitmel korral laagrites osalenud noorte vastuste erinevusi ning saab öelda, et märkimisväärseid erinevusi ei esinenud. See annab alust öelda, et sõltumata sellest, mitu korda noor on laagris osalenud, tekivad need muutused igal juhul. Sama on toodud välja ka varasemas uuringus, mis ütleb, et esmakordselt ja mitmekordselt laagris osalejate vahel ei olnud suuri arenguliste tulemuste erinevusi, mistõttu on laagrikogemus igale noorele kasulik olenemata seal osalemise sagedusest4.
Joonis 3. Mõjuhindamises noorte poolt välja toodud muutused, 2024.
Mõjuhindamise tulemuste põhjal saab öelda, et laagrites osalemine arendab noortes kõiki üldpädevusi (vt Joonis 4). Laagrite mõjuhindamises osalenud noortel arenes kõige enam sotsiaalne ja kodanikupädevus (45%). Sellele järgnesid enesemääratluspädevus (35%), suhtluspädevus 34% ja õpipädevus (22%). Kõige vähem arenesid mõjuhindamises osalenud laagrite noortes matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalased pädevused (5%), kultuuri- ja väärtuspädevused (6%), digipädevused (7%) ning ettevõtlikkuspädevused (9%). See näitab, et noorsootööl, eriti laagritel, on kindel roll formaalhariduse toetamisel, et noored omandaksid üldpädevusi, mida koolikeskkond ei pruugi võimaldada5.
Joonis 4. Mõjuhindamise projektis osalenud noorte üldpädevuste arendamine, 2024.
Noored mõistavad ise, miks need muutused on neis toimunud ja kuidas laager neid toetab
Lisaks sellele, et noored tõid välja endas toimunud muutused, said nad kirjeldada ka põhjuseid, miks nad ise arvavad, et need muutused aset leidsid. Näiteks ütlesid noored, et avatus suhtlemiseks ja sotsiaalsed pädevused arenesid seetõttu, et laagris ollakse avatumad kui koduses keskkonnas ning seal tekib suurem soov leida uusi sõpru. Sõprade leidmiseks pingutatakse rohkem ning tekib julgus suhelda ka uute inimestega. Seda omakorda toetab asjaolu, et laagrites on palju meeskonnamänge, töötube, tutvumismänge, mille kaudu laagrilised saavad omavahel paremini tuttavaks. Lisaks aitab kaasa ka laagri hea ja toetav atmosfäär, mis muudab suhtlemise lihtsaks ja vabaks. Sõprade leidmise puhul arvasid noored, et laagris on turvatunnet pakkuv kodukord ja atmosfäär, mis eeldab osalejatelt viisakamat käitumist, mis omakorda annab julguse sõprade leidmiseks. Noored tõid välja, et laager parandab nende vaimse tervise olukorda, mis aitab paremini luua uusi kontakte. Sama selgus varasemast uuringust, mis ütles, et laagri toetav ja kaasav õhkkond soodustab suhtlemisoskuste arengut ja aitab noortel luua uusi sõprussuhteid just läbi grupitegevuste6.
Füüsilise aktiivsuse ja sportlikkuse suurenemise põhjusena ütlesid noored, et laagrikeskkond pakub neile kindlat rutiini, mis võimaldab neil öösel end välja puhata ja seetõttu ei teki ka tegevuste käigus sellist väsimust. Lisaks on laagris rohkem aktiivseid tegevusi, kui koduses keskkonnas. Kui kodus viibitakse õues pigem harva siis laagris aga toimuvad mitmed tegevused just välistingimustes, nt matkad, tantsud, pallimängud, seikluspargi külastused jmt ning seda tehakse kõik koos, mis omakorda motiveerib olema aktiivsem. Samadele tulemustele on jõutud ka uuringus, mis leidis, et noorte füüsilise aktiivsuse kasv tuleneb paljuski sportlikest tegevustest, mis lisaks füüsilisele pingutusele pakuvad ka positiivseid sotsiaalseid mõjusid7.
Esinemisjulguse kasvu puhul arvasid noored, et laager hea ja toetav keskkond, kust esinemiskogemusi hankida, sest koolides ei ole tihti võimalik esineda kõigil õpilastel. Lisaks toodi välja ka sallivuse aspekt – laagrites on üldiselt tolerantsed inimesed ning esinemise pärast ei hakata kedagi mõnitama, sest kõik esinevad mingi julgustükiga. Ka seda tulemust kinnitab varasem uuring, mille kohaselt justnimelt see, et kõik laagrilised peavad esinema, tõstab noorte esinemisjulgust, kuna nad tunnevad oma meeskonna tuge ja saavad tulemuste pärast koos rõõmustada8.
Üksteisega arvestamine tuleneb noorte arvates sellest, et viibimine ühes toas mitme inimesega (vahel ka esmakordselt) sunnib üksteisega arvestama ja oma kaaslasi kuulama ning tekivad paremad sõprussuhted. Noorte jaoks, kes osalesid laagris esmakordselt, oli eakaaslastel ka suur roll koduigatsuse ületamisel – teistega koos oli see lihtsam. Lisaks noorte enda poolt toodud põhjendustele saab tuua paralleele ka teiste toimunud muutustega, näiteks arendab teistega arvestamise oskust ka meeskonnatöö ja koostöö, mis omakorda suurendab empaatiavõimet9.
Noored vajavad rutiini ja reegleid ka kodus
Väga paljud noored tõid ise välja erisused laagri ja kodu vahel – ühes on reeglid ja rutiin, teises pahatihti ei ole. Näiteks ütlesid noored, et nende arvates ei ole vaja kodus teistega arvestada, kuna seal ei ole reegleid. Rutiini ning reeglite puudumist toodi välja ka mitmete teiste aspektide puhul – noored ise tunnistasid, et teevad vähem pahandusi, kuna reeglitest kinnipidamine on laagris nende jaoks tähtis ning kodus ei ole seatud piisavalt piire. Koduse keskkonna võrdlust laagriga toodi välja ka näiteks toitumise puhul. Kui kodus söödi rohkem rämpstoitu, joodi vähe vett ja rohkem limonaadi või jäeti söögikordi sootuks vahele, siis laagris süüakse valdavalt igal söögikorral, juuakse rohkem tavalist kraanivett ning ei tarbita rämpstoitu. Paljud noored mainisid, et kodus ei nõuta ka toa koristamist või regulaarset enesehügieeni, ent laagris tundub see loomulik päeva osa, mida vahele jätta ei tohi. Ka siin tuleb mängu ilmselt kõik koos tegutsemise positiivne mõju.
Nutiseadmete kasutamine ja õues käimine on samuti aspektid, mis laagris viibimise ajal suuresti noorte kogemuses erinevad. Laagris on valdavalt tegevused õues ning tegevusi on palju. Telefoni kasutamiseks on ette nähtud kindel kellaaeg ning ei teki vajadust selle kasutamiseks. Noored tunnistasid, et kodus minnakse nutiseadme tõttu ka hiljem magama, mistõttu on unerütm üsna sassis ja hommikused ärkamised väga keerulised. Laagris viibimise ajal ütlesid noored ise, et nad tunnevad, et nende uni on kvaliteetsem, unerütm on rohkem paigas ning laagris ei ole varane ärkamine seetõttu keeruline. Laagris minnakse magama kindlal kellaajal ning nii mitmedki noored mainisid, et ärkavad laagris isegi enne äratuskella. Siingi saab tuua paralleele varasemate uuringutega, mis tõid välja, et laagri selgelt struktureeritud päevarutiin ning kodukord toetavad noorte arengut suurendades enesedistsipliini, sotsiaalseid oskuseid ja vastutustunnet10.
Kokkuvõtteks saab öelda, et laagrites osalemine mõjutab noori positiivses suunas – nende suhtlemisoskus paraneb, nad saavad uusi sõpru, suureneb esinemisjulgus ja füüsiline aktiivsus ning oskus kaaslastega rohkem arvestada. Laagri kodukord ning sisutihe programm, kuhu on põimitud palju meeskondlikke tegevusi õues, võimaldavad noortel saavutada rutiin, mis nende arengut igakülgselt toetab.
Artikkel põhineb Noorte püsi- ja projektlaagrite toetusmeetme lõpparuandele (2025)
Autor Haridus- ja Noorteameti noortelaagrite peaekspert Birgit Villum
- McKenzie, T. J., & Dussault, K. L. (2013). The Impact of Camp on Youth Development: What Does the Research Say? Journal of Youth Development, 8(1), 1-17. ↩︎
- Beets, E. J., McKenzie, M. P., & Goh, J. A. (2015). The Effect of Summer Camp on Physical Activity Levels in Youth: A Pilot Study. Journal of Physical Activity & Health, 12(7), 927-934. ↩︎
- Smith, S. C., & Hollander, G. L. (2016). Camp Experiences and Youth Development: Perspectives on the Effects of Outdoor Summer Camp Programs. Journal of Youth and Adolescence, 45(5), 975-984. ↩︎
- Waller, L. A., & Miller, R. T. (2018). Comparative Effects of First-Time and Repeat Camp Attendance on Youth Outcomes. Journal of Camp Research, 14(2), 87-98. ↩︎
- Larson, J. D., & Smith, A. K. (2019). Camp Experiences and Their Effects on Youth Education and Competency Development. Journal of Educational Psychology, 111(4), 613-629 ↩︎
- Cason, J. H., & Gillard, L. (2020). The Role of Camp Environment in Developing Social Skills and Friendships Among Youth. Child and Youth Services, 41(3), 256-273. ↩︎
- Kaczynski, M. P., & Livengood, A. L. (2019). Impact of Outdoor Activities on Youth Physical Activity Levels: A Study of Summer Camps. Journal of Outdoor Recreation and Tourism, 26, 33-40 ↩︎
- Anderson, R. J., & Martin, K. L. (2021). Collective Participation in Camp Activities and the Enhancement of Youth’s Public Speaking Confidence. Journal of Youth Development, 16(3), 45-60 ↩︎
- Johnson, E. M., & Smith, F. R. (2017). The Influence of Camp Participation on Interpersonal Skills Among Youth: Fostering Empathy and Consideration for Peers. Youth and Society, 49(4), 523-540. ↩︎
- Thompson, L. R., & Hargrove, M. W. (2018). The Impact of Structured Daily Routines in Camps on Developmental Outcomes in Youth. Journal of Youth Development, 13(2), 22-37. ↩︎