Haridus- ja Teadusministeerium tunnustas 31.01.2024 “Noorte Heaks Tänu” galal noortevaldkonna parimaid 11 kategoorias. Aasta noortekeskus 2023 tunnustuse pälvis Toila valla noortekeskused, mis viis kaheaastase järjepideva töö tulemusena ellu noorte omaalgausliku idee – merekonteinerisse ehitatud liikuv noortekeskus.
Toila valla noortekeskustes toetatakse noori suurelt mõtlema ning võtma vastutust, tegevusi planeeritakse noorte huvidest ja vajadustest lähtuvalt ning tagatakse mõtestatud ja õpikogemuslik moment!
Haridus- ja Noorteameti noorteosakond tegi parimast parimaga intervjuu.
Pälvisite nii olulise tunnustuse! Palju õnne! Mida tunnustus teie meeskonna jaoks tähendab ja märgib?
Toila valla noorsootöö tiimi jaoks on tunnustus kahtlemata suureks motivatsiooniks teha ka edaspidi pisut enam, kui ehk kogukond või ühiskond meilt ootab. Teisalt tunneme, et tunnustusega kaasneb hästi suur vastutus jätkata oma tööd noorte toetamisel ja nende potentsiaali avamisel, aga leida ka üha uusi ja loovamaid viise kuidas ja kuhu noorsootöös liikuda. Tegemist on justkui kvaliteedimärgisega, mis näitab, et oleme sünergias erinevate osapooltega suutnud luua keskkonna, kus tehakse noortekeskseid, mitte keskpäraseid valikuid.
Mis on 3 olulist fakti või tegevust, mis Toila noortekeskuseid eriti hästi iseloomustavad ja mida selle intervjuu lugejad kindlasti teadma peaksid?
Toila valla noortekeskuste igapäevatöö on üles ehitatud kolmele, võrdväärselt olulisele, sambale.
Esiteks, usk noorte inimeste ideede lendu – oluline fookus on noorte enda ideedel ja algatustel, isegi siis kui need kõlavad esmapilgul enam kui pöörased. Aastate vältel oleme näinud, et võttes noorte ettepanekuid ja ideid tõsiselt, saavad noored veel rohkem innustust ise algatada, kaasa rääkida ning panustada enda ja kogukonna arengusse.
Teiseks koostöö kogukonna ja partneritega – näeme, et noorte toetamine ja areng nõuab ühiseid jõupingutusi, mistõttu oleme loonud enda ümber võrgustiku valdkonna osapooltest ning sidusrühmadest. Kuivõrd noortevaldkonnas on tihti ressursid piiratud, siis eriilmeliste partnerite kaasamine võimaldab luua mitmekesisemaid, aga ka kvaliteetsemaid võimalusi.
Kolmandaks kohaliku omavalitsuse toetus – meil on vedanud, sest noortekeskuse pidaja ja noorsootööd rakendava tiimi väärtusruum ning mõistmine noortekeskuse ja noorte kaasatuse rollist kogukonna arengus on ühesed. Tulevikku vaatavate otsustega kohalik omavalitsus annab kindlustunde, et noored ja noortevaldkonna esindajad on kohaliku elu edendamisel võrdväärne partner.
Millised on teie meeskonna noorte kaasamise põhimõtted ja kuidas noori kaasate?
Olulisel kohal on märkamine, usalduslik kontakt ning vastutuse andmine noortele. Lisaks huvipõhisele tegutsemisele ning erinevatele metoodilistele lähenemistele on oma eesmärki tõestanud noortekeskuses tegutsev kuni 12 aastastest noortest moodustunud noorte aktiiv, kes on noorsootöötajate toetusel võtnud endale austava ülesande luua keskuse igapäevatööle sisu. Ülevallalises plaanis on äärmiselt oluline partner Toila valla noortevolikogu, kelle liikmed on võtnud vastutuse algatada ning viia ellu erinevaid suuremahulisi projekte, kes on noorte hääleks volikogu alatistes komisjonides ning eeskujuks vabatahtlikuna kogukondlikel algatustel kaasa löömisega.
Noorte ideest sündis kaheaastase järjepideva töö tulemusena merekonteinerisse ehitatud liikuv noortekeskus. Jagage nippe-ideid kuidas pikema projekti puhul hoida ja säilitada ühise eesmärgi nimel koostööd noortega ja neid järjepidevalt kaasata?
Võtmesõna on siinkohal kindlasti noorte enda algatus – kui idee oleks tulnud täiskasvanutelt, poleks noorte huvi tulemuseni jõuda aastate vältel nii stabiilsena püsinud. Küll aga mängivad kindlasti nii pika- kui lühiajaliste projektide puhul oma osa järjepidev kontakt noortega, eksimiste aktsepteerimine ning üheskoos mõistmine ja mõtestamine, väikeste võitude tähistamine ühise pitsaõhtuga ning usaldus ja sellega kaasneva vastutuse andmine noortele. Näeme, kuivõrd innustavalt mõjub ka tunnustamine. Projekti noortetiim sai oma pingutustega erinevatel tasanditel ära märgitud juba siis kui loodud oli alles visuaalne mudel ning konteineri ehitus ootas rahastusotsuse taga – eduelamus kasvatab soovi kogeda veel rohkem eduelamust!
Millised on olnud olulisemad õppimiskohad Toila noortekeskuste meeskonnale mahuka ja pikaajalise projekti elluviimisel? Kas tekkis ka väljakutseid, kui jah, siis kuidas need ületasite?
Kui mudeli loomise etapp koostöös EKAga sujus plaanipäraselt, siis ehitusprotsessi juurde liikumine pakkus omajagu väljakutseid. Investeeringuprojektide korral kipub tänases majanduslikus olukorras ikka hinnarisk, aga ka planeerimise faasis ettenägematuks osutunud lisakulutused, kimbutama. Siin olid toeks kogukonnas tegutsevad ettevõtjad, kes panid õla alla erinevate ressurssidega nii eelarvevahendite kui ka tööjõu baasil. Ka merekonteineri disaini osas, mis oli esmalt kavandatud katma kõiki külgi, tuli üüratu (3 korda planeeritust suurema) hinnapakkumise tõttu kompromiss saavutada. Ent kuna disainist oli noortel selge visioon ja leidsime kunstniku, kes seda oli valmis noorte kaasatusel ka ellu viima (näiteks graffiti, mis oleks kindlasti olnud soodsam, oli algusest peale noorte poolt välistatud), jäi vahendite nappuse tõttu esialgu visuaal vaid ühele põhikasutuses olevale külgseinale.
Kirsiks tordil pakkus viimase pinge avamispäeva ilmastik. Mõned tunnid enne sündmuse algust saabus toimumispaika meeskond, kes hakkas varasemalt valmis vaadatud, konteineri suhtes sobivasse, asukohta paigaldama suurt peotelki, mille alla pidi tekkima lounge ala, mis mahutaks nii külalised kui ansambli. Tol päeval oli aga meeletu tuul ja kui me noortega oma ettevalmistuste tegemiseks peopaika saabusime, siis me ei liialda, kui ütleme et 3 täissuuruses meest rippus telgi nurkades ning võitlesid, et mitte koos maapinnale laotatud telgi katusega taeva poole lendu tõusta. Kohapeal leppisime kokku kiired ümberkorraldused ning toodi väiksem telk, mis mahutas kenasti enda alla ansambli ning mida oli tuult trotsides pisut eemal asuvate puude varju realistlikum püsti saada. Õnneks oli kuiv ja enamjaolt päikseline päev ning külalised telgist suurt puudust tunda ei osanud.
Need aga on väljakutsed, mis jätavad selle teekonna meelde. Kui kõik oleks sujunud nõnda nagu olime algselt planeerinud, siis poleks sellest protsessist täna nii eredaid emotsioone. Mitte ainult mobiilse noortekeskuse, aga ka teiste projektide planeerimisel ja elluviimisel oleme õppinud, et see milline on meie, täiskasvanute, suhtumine, kandub tugevalt noortele üle ja me oleme 110% lahendustele orienteeritud suhtumisega – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Näiteks on ühe noortekeskuse seinas ava, kuhu noorte ettepanekul tuleb eesoleval suvel erilahendusena loodav akvaarium, mis kannab endas nii keskust külastavate noorte vaimse tervise hoidu kui ka hariduslikku eesmärki. Esmalt läksid noored ideega Toila valla kaasavasse eelarvesse, ent seal jäädi auväärsele teisele kohale, misjärel noored tõdesid juba ise, et nii suur töö on tehtud ja sinnapaika seda plaani me jätta ei tohi – hakkasime ühise jõupingutusena otsima uusi lahendusi. Tänaseks oleme saanud Õiglase Ülemineku Fondi piirkondlike algatuste toetusmeetmest positiivse otsuse ning suvel hakkab ehitus pihta. Akvaariumi sisekujunduse disaini ning kalade valiku teevad noored koostöös ekspertidega ise ning edaspidi juba hoolitsetakse koostöös noorsootöötajatega kalade heaolu eest.
Mis on järgmine noorte idee, millele Toila noortekeskused hoogu annavad ja mis üheskoos noortega teoks saab?
Lõppfaasi on jõudmas möödunud aastal rahastuse saanud statsionaarse põgenemistoa loomine SA Eesti Kaevandusmuuseumi maa-alustesse lõhkematerjali lao ruumidesse, mille sisuloomesse on noorte tiim panustanud kogu oma saba ja sarvedega. Jäänud on veel viimaste detailide oma kohale seadmine, projektivälised noortegrupid tagasiside kogumise eesmärgil testima kutsuda ning siis juba koos turismihooajaga põgenemistuba ametlikult broneeringuteks avatuks kuulutada. Kaevandusmuuseumiga on sõlmitud partnerlusleping, mille alusel jääb põgenemistoa klientidega tegelemine noorte kätte.
Alustasime äsja ka Toila valla noorte malevasuve planeerimist ja avastasime selle valguses, et meil on olnud üks hullumeelne projektidekirjutamise varakevad. Noorte algatusel ja koostöös noortega on esitatud 9 projekti, millest 4 on tänaseks saanud positiivse rahastusotsuse ning 5 on oma “kohtutundi” ootamas – alustades eelnevalt jagatud akvaariumi ehitamisest ning lõpetades erinevate inspireerivate kohtumisõhtute ning meediaklubi käivitamise või rahatarkuse edendamisega.
Kuidas rohkem ja suuremalt nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil noortekeskuse olulist rolli noorte toetamisel esile tuua?
Täna, mil noorsootöö korraldamine on kujunenud kohalikkele omavalitsustele loominguliseks protsessiks, mida ei piiritle ühtne kvaliteedinõue, sõltub noortekeskuse roll piirkonnas suuresti omavalitsuse tarkusest. Kui KOV suudab tegeleda võrdväärselt kõikide huvigruppidega ning tagada sealjuures väärikad töötingimused valdkonna edendajatele, näitab see omavalitsuse võimekust.
Möödunud aastal valminud Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimuste uuringu järeldustest joonistub selgelt välja, et head töötingimused on oluline tegur tagamaks valdkonna kvaliteet ning mainekujundus. Siin saab nii riik kui iga kohalik omavalitsus peeglisse vaadata ning mõelda, milline on see väärtuspakkumine, mida noortega töötavatele inimestele, aga seeläbi ka noortele täna Eesti erinevates piirkondades, pakutakse.
Oma isiklikust arengust lähtuvalt kui ka karjäärivõimalustest tulenevalt on tavapärane, et inimesed töökohta vahetavad. Ent noortekeskused seisavad liiga tihti silmitsi olukorraga, kus ametikohta tuleb uuesti täita vaat, et iga aasta. Ja on noortekeskuseid, mille uksed jäävadki suletuks, sest kvalifikatsiooniga töötajat ei motiveeri pakutavad tingimused. Kuivõrd sellises olukorras on tagatud stabiilsus ja turvatunne noorte heaolu silmas pidades ning võimekus valdkonda päriselt arendada?
Kas me tegelikult üldse mõistame täna, milline ühiskondlik mõju on noorsootööl? Just maapiirkondades, kus noorte võimalused on piiratud ning kogukonna jätkusuutlikkus sõltub sellest, kas noored naasevad pärast kõrghariduse omandamist kodukohta tagasi. Kui õpetajad streigivad, mõistavad kõik, mis on selle tagajärg, aga kui ühel päeval pole enam noorsootööd?
