Autor: Roger Tibar
2023. aastaga lõppes ka Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusmeetmest „Nutikad lahendused noorsootöös“ rahastatud projekt „Noortevaldkonna digihüpe“, mille eesmärk oli suurendada ning kasvatada kohalike omavalitsuste võimalusi ja võimekust nutika noorsootöö lahenduste kasutamises.
2022. aasta märtsis alguse saanud projekt võttis sihiks koolitada 100 noorsootöötajat, kaasata vähemalt 48 omavalitsust ning luua mitmeid noorsootöötajate digipädevusi suurendavaid lahendusi, mis ka järgmiste aastate jooksul ei aeguks, vaid oleksid abiks nii uutele tulijatele kui ka staažikatele olijatele.
Teadmiste digihüpe toimus rohkem kui 200 noorsootöötajal
Projekti üheks partneriks oli Eesti Noorsootöötajate Kogu, kellega koostöös sooviti 2023. aasta jooksul koolitada vähemalt 100 noorsootöötajat. Selle tarbeks loodi mitmeid koolitusprogramme, toimusid veebiseminarid ning loodi digipank, mille kaudu oli kohalikel omavalitsustel võimalik tellida spetsiifilisi koolitusi 11 erinevalt eksperdilt. Digipank osutus ka kõige populaarsemaks meetodiks digipädevuste suurendamisel. Kokku toimus 21 digipanga nõustamist, milles osales esindajaid 37 kohalikust omavalitsusest. Kõige populaarsem koolitusteema oli sotsiaalmeedia, kuid kõikide koolitusmeediumite kaudu räägiti ka noorte meediatarbimisest, podcastide loomisest, Canva kasutamisest, sisuloojate rollist, tehisintellekti kasutamisest noorsootöös, kodulehe loomisest, Instagrami ja TikToki kasutamisest ning isegi noorte pornotarbimise tegelikkusest. Kokku osales kõigis koolitustegevustes kokku 265 unikaalset inimest. Neist noorsootöötajaid 207.
Projektitegevustesse kaasati 66 omavalitsust
Projektitingimustes oli seatud ette nõue kaasata vähemalt 48 omavalitsust. Läbi Harno ning partnerite tegevuste on hea tõdeda, et projektitegevustest sai osa tervelt 83,5% omavalitsustest! See oli võimalik tänu heale koostööle projekti partnerite, valdkonna katusorganisatsioonide ning ka Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kelle kaudu informatsioon liikus kiirelt ja aegsasti ning kaasa aitas ka digiteema. Sündmuste tagasisides toodi enamasti välja AI kasutamisest rääkimise olulisust ning, et see temaatika motiveeris paljusid inimesi sündmustel osalema.
Valmis kauaoodatud noorsootöötajate ja noorsootööasutuste digipädevus- ja küpsusraamistik
Noortevaldkonnas on olnud pikalt puudus raamistiku ja hindamisvahendi järele, mille abiga analüüsida individuaalseid digipädevusi, saada parem ülevaade asutuse digiküpsusest ja planeerida vahendeid arvutipargi või koolitusvõimaluste tarbeks. Tallinna Ülikooli eestvedamisel valmis mahukas uuringuraport, mis on ühtlasi noorsootöötajate võimestamise tööriistaks, aitamaks neil paremini toetada noorte digitaalset arengut. Materjal on leitav e-koolikott.ee veebilehelt. Lisaks jõuab materjal koos kasutusjuhenditega ka Eesti Noorsootöötajate Kogu kodulehele, mille abil on tulevikus lihtsam üles ehitada koolitusprogramme või kasutada loodud raamistikke noorsootöö teenuse tõstmiseks kohalikul tasandil.
Olulised õppematerjalid, mida varem eesti keeles ei eksisteerinud
Projekti üheks oluliseks märksõnaks oli ka jätkusuutlikkus. Projektitegevuste raames loodu peab olema kättesaadav ja kasutuskõlblik ka järgmise 5 aasta jooksul. Seetõttu oli vajalik luua ajakohased ja kergesti omandatavad õpiampsud, millega tuletab häid praktikaid meelde nii valdkonnas pikalt tegutsenu kui ka äsja noortekeskuses tõõle asunud eriala lõpetaja. E-koolikott.ee keskkonda loodi 5 uut õpiampsu, mis annavad ~10min lühivideo ning sellele lisaks kompaktse lugemismaterjali kaudu edasi vajalikud baasteadmised ning mõned soovitused, kuidas digiajastul oluliste teemadega noorsootöös tegeleda.
Materjalid valmisid järgnevatel teemadel:
Selgusid Soome, Norra, Saksamaa ja Iirima parimad nutika noorsootöö praktikad
2023. aasta jõulukingiks valmis detsembrikuus mõttekoda Praxise eestvedamisel uuring „Nutika noorsootöö alaste välismaiste parimate praktikate rakendatavus Eestis“. Selle uuringu eesmärk on anda ülevaade välisriikides (valimisse kuuluvad Soome, Norra, Iirimaa ja Saksamaa) kasutusel olevatest headest digitaalse noorsootöö lahendustest ehk parimatest praktikatest, analüüsida välisriikide praktikate rakendatavust Eestis ning teha poliitikasoovitusi tagamaks nutika noorsootöö edasine areng Eesti kontekstis.
Selgus, et Nii Eestis kui uurimisalustes välisriikides on noorsootöötajate valmisolek (nii kompetentside kui hoiakute mõttes) nutikat/digitaalset noorsootööd teha varieeruv ja sõltub üsna palju konkreetsest indiviidist. Lisaks selgus, et sisukas ja eesmärgipärane nutika/digitaalse noorsootöö elluviimine eeldab noorsootöötajate kompetentside ühtlasemat taset ning noorsootöötajate järjepidevat koolitamist.
Positiivne tõdemus oli, et nii Soomes kui Saksamaal on projektide raames kaasatud noori linnapleneerimisse läbi populaarse videomängu Minecraft. Lisaks on Soomes Ahvenamaa saarestikus loodud virtuaalne noortekeskus, et koos saaksid käia saarestiku vähesed ja väga hajali elavad noored. Muuhulgas said noored kasutamiseks virtuaalreaalsuse prillid ning seejärel hakati ühiselt virtuaalselt Recroomi keskkonnas koos käima, mängides mänge, pidades arutelusid ja ehitades oma virtuaalseid ruume. Põnevaid lahendusi oma võimalik lugeda ka digitaalsest tänavatööst ning tehisaru kasutamisest noorsootoöös!
Projekti raames toimunud avasündmust on võimalik järele vaadata SIIT. Sul on võimalik kuulata visioonikõne tuleviku noortevaldkonnast aastal 2030, kood/Jõhvi tegemistest ning projekti esialgsetest plaanidest.
Lisaks toimus ka projekti vaheseminar, mida on võimalik järele vaadata SIIT. Vaheseminaril tutvustati uuringut „E-mängude rakendatavus noorsootöös“, kõneldi tehisintellekti rollist tänapäeva ühiskonnaelus ning anti ülevaade projektitegevustest.
Haridus- ja Noorteamet tänab projekti partnereid ja kõiki projektis kaasa löönud inimesi!
Plakatid saad endale alla laadida siit: Visualiseeritud-luhikokkuvote_Praxis_parimad-praktikad-1.pdf
Tutvu ka Praxise uuringu aruandega “Nutika noorsootöö alaste välismaiste parimate praktikate rakendatavus Eestis”.
