Laagris väärtustavad noored kõige enam uute sõprade leidmist

Artikli autor: Birgit Villum, Haridus- ja Noorteameti peaekspert ning Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö programmijuht ja nooremlektor (MA)

2023. aasta suvel Haridus- ja Noorteameti toel kolmes Eesti noortelaagris läbi viidud mõjuhindamise käigus paluti laagrites osalenud 7-19-aastastel noortel hinnata nendega laagri jooksul toimunud muutusi. 78 noort tõid veebivormis vabas vormis välja mida ja miks muutis laagris osalemine nende jaoks kõige enam. Muutused, mida noored oma veebivormides välja tõid, väljendavad seda, mida nad laagrites kõige enam väärtustavad. Kuigi väärtuste kujunemine on elukestev protsess, on selle tipphetk noorukieas ning on mõjutatud paljuski inimsuhetest (Krauss jt, 2008). Laagri mitteformaalses keskkonnas tekkinud suhted mõjutavad paljuski väärtusi millest noored edaspidises elus juhinduvad. Noorsootöötajad laagris, st laagrikasvatajad, on efektiivsed muutuste agendid, kes loovad noortega tähenduslikke suhteid, mis omakorda mõjutavad noorte arengut tulevases elus ning aitavad kujundada uusi positiivseid väärtuseid (Krauss jt, 2008). Mida rohkem noor inimene midagi oma elus väärtustab, seda suurem on selle mõju tema elule (Naar, 2021). Noorte hinnangute põhjal saab öelda, et olenemata vanusest ja soost väärtustavad nad kõige enam uute sõprade leidmist ja sotsialiseerumist. Sellised tulemused on sarnased varasemate noortelaagrites osalemist motiveerivate tegurite uuringuga (Rämmer, 2012), kust selgus, et kõige olulisemateks motivaatoriteks olid kaaslaste meeldivus ja uute sõprade leidmise võimalused. 2023 aasta laagrite mõjuhindamise käigus vaadeldi eraldi algkoolis õppivaid 7-10-aastaseid klassi noori, 4.-6. klassis õppivaid 10-13-aastaseid noori, 7.-9. klassis käivaid 13-16-aastaseid noori  ning gümnaasiumis õppivaid 16-19-aastaseid noori.

Huvi ja motivatsioon huvialaga tegeleda aitavad noortel ületada takistusi ja väljakutseid ka tulevases elus

Mõjuhindamise tulemused näitavad, et noorte jaoks peitub laagri väärtus erinevates eakohastes tegevustes. Noorimad, 1.-3. klassis õppivad noored väärtustavad laagris enim konkreetse huvialaga tegelemist, igapäevaste oskuste omandamist ning uute sõprade leidmist. II kooliastme noored väärtustavad laagris lisaks huvialaga tegelemisele ka esinemisjulguse saamist, uute sõprade leidmist ning nutivaba otsesuhtlust. Noorimad, I ja II kooliastme vastanud osalesid peamiselt huvialaga seotud laagrites (nt matk, ratsutamine, tants, kunst, tsirkus), mistõttu oli noortele huvialaga tegelemine tähtsuselt esimene, mida nad väärtustasid laagris oleku jooksul. Huvi olemasolu huviala vastu suurendab kindlasti noore motivatsiooni tegevuses pühendunult osaleda (Renninger, 2018). Kuigi inimene on võimeline madalamalt motiveerituna tegevustes ka ilma erilise huvita kaasa lööma, siis ainuüksi huvi olemasolu suurendab motivatsiooni kindlasti (Renninger, 2018). Noorematesse vanuserühmadesse kuulujad on maailmast rohkem huvitatud ning noored, kes on oma huvile pühendunud ning teemast huvitatud, saavutavad igal juhul edu, sest nad tunnevad end enesekindlalt (Määttä, 2015). Seega saab öelda, et huviala väärtus on kahe esimese kooliastme noorte jaoks väga olulisel kohal, kuna see suurendab nende motivatsiooni laagris osaleda. Osalemine loovates tegevustes, nt muusika, tants, laulmine, teater jmt on noortele just selles vanuses atraktiivsed ja mõjuvad hästi nii nende tervisele kui heaolule (British Heart Foundation Centre, 2014). Huviala omamine aitab  vähendada noortel stressi ning pakub lõõgastust nii kehale kui vaimule. Huvialaga tegelemine toetab loovust, kuna huviala pakub just loovuse arendamise võimalusi. Lisaks arenevad noorel kognitiivsed oskused, mis võimaldavad noortel paremini muudes tegevustes osaleda. Huvi olemasolu tegevuse vastu aitab noortel hakkama saada igasuguste raskustega, kuna huvi tõttu on nad rohkem valmis takistusi ületama (Selvaraj, 2023). Kahe esimese kooliastme noored õppisid laagris ka igapäevaseks eluks vajalikke oskuseid, nt kuidas hoida isiklikku hügieeni, kuidas ära teha oma voodi, kuidas saada ilma vanemateta hakkama jmt. Kuna lapsevanemaid ei ole reeglina laagris kaasas, peavad noored saama iseseisvalt hakkama ning nii mõnedki õpivad seetõttu ära elementaarseid igapäevaelu oskuseid just läbi laagri keskkonna. Laagris on noored reeglina vähemalt 7 päeva ning see on piisav aeg, et saaks kujuneda välja juba teatav iseseisvus ja distsipliin igapäevaelus toime tulekuks. Noored tõid seda ka oma hinnangutes välja, mistõttu saab öelda, et noored väärtustavad läbi oskuste õppimise iseseisvamaks muutumist. Nii I kui II kooliastme noorte jaoks oli uute sõprade leidmine väga tähtsal kohal. Sama on selgunud ka välismaistest uuringutest, et noored väärtustavad oma elus tõelist sõprust ning sotsiaalseid väärtusi, sh inimestevahelisi suhteid, mistõttu on ka laagri noorte jaoks üks tähtsamaid aspekte sõprade leidmine (Ĉeplak, 2006; Mayurakshee, 2021). Sõprussuhted on selles vanuses noortele äärmiselt tähtsad, Sest nad aitavad kaasa kuuluvustunde kaastunde, empaatiavõime ja hoolivuse suurendamisele. Selles vanuses tekkinud sõprussuhted mängivad olulist rolli ka noore perevälise identiteedi kujunemisel. Sõprussuhete loomine laagri mitteformaalses keskkonnas aitab kaasa noorte arengule nii emotsionaalselt kui moraalselt. Suhtlemine sõpradega arendab sotsiaalseid oskusi, eriti suhtlemisoskust, koostöö ja probleemilahendamise oskust. Nad õpivad kontrollima oma emotsioone ja teiste emotsioonidele reageerimist, mistõttu oskavad nad tulevikus eakaaslastega paremini arvestada (Ferrer & Fugate, 2014). Laagris ei saa noored reeglina olla ka nutiseadmes või on selleks väga piiratud aeg, mistõttu tekib noortel vajadus otsesuhtluseks ja õues liikumiseks ning uutes tegevustes osalemiseks. Laagriprogrammid sisaldavad tihti ka mitmeid etteasteid, mistõttu saavad noored oma esinemisjulgust arendada. Koos eakaaslaste grupiga minnakse hea meelega esinema, mis annab noortele juurde enesekindlust. I ja II kooliastme noortele pakuvad ka rohkem pinget ka keerulisemad ülesanded, kui lihtsalt mängud, näiteks esinemine teiste ees või muud ühistegevused, mis eeldavad koostööd (Fawkner jt, 2020).

Mõtteviisi muutus noorte seas – parem otsesuhtlus kui nutitelefon?

13-16-aastased 7.-9. klassis käivad noored väärtustavad laagris enim uute sõprade leidmist, omavahelist otsesuhtlust ning telefonivaba aega. Gümnaasiumiastme noored väärtustavad kõrgeimalt laagris sõprade leidmist, aga ka esinemisjulguse arendamist ning füüsilist aktiivsust nõudvaid tegevusi. Mõlema kooliastme noorte puhul oli esikohal uute sõprade leidmine, mis on ka teiste uuringute (Ĉeplak, 2006; Mayurakshee, 2021) põhjal noorte seas kõrgelt väärtustatud. Teismelise identiteet tuleneb tema sotsiaalsetest suhetest ning sõprade omamine toetab noore kuuluvustunde kujunemist, annab talle tunde, et ta on piisav, tõuseb turvatunne ja eneseväärikus (Danial, 2023; Vuletic & Krnjaic, 2019). Noortele sobib laagris pakutavate mittevõistluslike tegevuste variatiivsus ning sotsiaalsed ja loovad rühmategevused (Moore, 2023). Lisaks tekkis 7.-12. klassi noorte seas laagri jooksul arusaam ja mõtteviisi muutus, et ei soovitagi enam väga pikalt nutitelefonis olla, vaid hoopis otse inimestega suhelda, esineda, olla füüsiliselt aktiivsed. Selles vanuses noortel on tihti sarnased huvid ja eesmärgid ning sõpruskond mõjutab noori palju otsuste tegemisel, sh nii heas kui halvas suunas. Seega on selles vanuses noorte omavaheline positiivne mõju äärmiselt oluline, et tulevik kujuneks positiivses suunas (Stemmle, 2022). Kui noored näevad, et nende omavaheline suhtlus ja ühistegevused on laagris eakaaslaste poolt soositud, siis selle mõjul võibki tekkida arusaam, et otsesuhtlus on parem ja ekraanis viibimine ei ole soositud. Võti noorte positiivseks arendamiseks on lisaks kasutada käed-külge tegevusi keskkonnas, kus on toetavad juhendajad, kes loovad turvalise füüsilise ja vaimse keskkonna (University of Minnesota, 1999). Selleks ongi ideaalne koht laager, mis parandab noorte vaimset tervist ning üheks põhjuseks selle juures ongi kindlasti piiratud ekraaniaeg, lisaks k lõbusad harivad tegevused ning lai ring valikuvõimalusi, mida teha (Lidaka, 2013). Noortel, kes tegelevad mingi huviala või muu aktiivse tegevusega, nt osalevad laagris, on ka väiksem tõenäosus sattuda tulevikus riskikäitumisse (James jt, 2018).

Noored tõid oma veebivormides samuti välja, et nad väärtustavad, kui kasvatajad hoiavad laagrikeskkonnas kokku, teevad koos noortega õhtuseid ühistegevusi kaasa ning hoiavad distsipliini. Üksmeelsed kasvatajad on positiivseteks eeskujudeks oma käitumisega, juurutades noortes taolisi omadusi ausus, väärikus, vastutustunne, meeskonnatöö ja liidrioskused. Eeskujuks olek edendab sotsiaalseid oskuseid ja emotsionaalset intelligentsust ning läbi selle noored õpivad efektiivsemalt suhtlema, austusega koostööd tegema ning lahendama konflikte rahumeelselt (Monke, 2015). See aga omakorda võimaldab noortel leida rõõmu ka lihtsates asjades ja olla positiivsemad. Laager annab noortele võimalusi laagritegevustesse panustamiseks, eneseväärtustamiseks, eneseavastamiseks, pakkuda eduelamusi ning luua võimalusi suhete loomiseks nii eakaaslaste kui juhendajate vahel (University of Minnesota, 1999). Noore motivatsioon sõltub mitmetest asjaoludest, sh tema vajadustest, motiividest, ideaalidest, eesmärkidest, huvidest, väärtustest, mis kõik mõjutavad noore käitumist. Sisemist motivatsiooni kasvatab huvi olemasolu laagris pakutavate tegevuste vastu (Lidaka, 2013).

Arenenud sotsiaalsed oskused, positiivne identiteet ja enesekindlus

Vaba aja tegevustes või koolivälistes tegevustes osalemine sisaldab nii motivatsiooni kui huvi, mis omakorda peegeldab seda, mida inimene oma elus väärtustab (Goncharov jt, 2021), seega saab seda laiendada kogu tema elu puudutavatele aspektidele. Noortele pakub laager olulisi võimalusi enesearenguks, mida edendavad nt suhted eakaaslastega, sobiv sotsiaalne käitumine ning põhioskused paremini hakkama saamiseks ka koolielus. See toob omakorda kaasa paremad akadeemilised saavutused õpingutes. Grupitegevused pakuvad sotsialiseerumise võimalusi noortele, kellel on sarnased huvid ja eesmärgid, mis suurendavad noorte motivatsiooni pühenduda huvialale ning suurendavad seeläbi ka ühistegevuse nauditavust. Enesekindluse tõus suurendab motiveeritust areneda isiklikult ja akadeemiliselt. Grupitegevused arendavad meeskonnatöö oskuseid, kommunikatiivseid ja suhteoskuseid ning individuaalsed tegevused iseseisvust ja suurendavad motivatsiooni (Christison, 2013). 2015. aasta USAs tehtud laagrite mõju-uuringust (Monke, 2015) selgus, et kõige enam arenesid noorte puhul sotsiaalsed oskused, sh uute sõprade leidmine, sõpradega aja veetmine, arusaamad sotsiaalsetest normidest sest toimus silmast silma suhtlus, mis võimaldas noortel paremini aru saada, mida nende sõbrad ja eakaaslased tunnevad ja räägivad. Lisaks suurendas laagris osalemine noortes õnnelikkust, kuna nad said olla koos sõpradega ja neil oli olemas täiskasvanu moraalne tugi. Laagris osalemine parandab positiivse identiteedi kujunemist, sotsiaalseid oskuseid, füüsilisi ja vaimseid oskusi ning arendab positiivseid väärtusi (Merryman jt, 2012). Laagris arenevad suhete loomise oskused – kui muidu ei juleta teha esimest sammu sõpruse loomiseks, siis laagris suhtlevad kõik kõigiga. See aitab edaspidi luua häid suhteid ka muudes keskkondades, nt koolis. Laagris õpitakse ka meeskonnatööd läbi grupitegevuste. Lisaks peab laagris eakaaslastega lähestikku elama ning noored õpivad laagris, kuidas hakkama saada ka tulevikus – näiteks kui peab ühiselamus kellegagi tuba jagama. Noored õpivad ka laagris oma emotsioone kontrollima ja konflikte lahendama, läbi erinevate tegevuste edu saavutamise suureneb ka noorte enesekindlus (Wilson, 2018).

Kokkuvõtvalt saab öelda, et noorte jaoks on igas kooliastmes oluline olla tegevustesse kaasatud. Mida rohkem on noored tegevuse planeerimisse kaasatud, seda rohkem on nad ka motiveeritud seal osalema ning seda suurem on tõenäosus, et tegevused avaldavad noorele mõju ning mõjutavad tema väärtusi (Sapin, 2012).

Kasutatud allikad:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga