Raul Rinken on Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiaat alates 2019. aastast. Raul on doktorant Imperial College London ülikoolis Suurbritannias. Tema õppesuunaks välisülikoolis on füüsikalised loodusteadused keemia inseneriteaduste õppekaval. Raul on ka oma eelneva kraadi omandanud samas ülikoolis eesmärgiga pärast doktoriõpingute lõpetamist omandatud kogemuste ja teadmistega vedada Eestis sellealast teadus- ja arendustegevust.
Millisele probleemile otsid uurimistöös lahendust ja millist kasu näed ühiskonnale?
Minu doktoritöö peamine fookus on järgmise põlvkonna puidu biorafineerimise tehnoloogiate arendamine. Biorafineerimise käigus lagundatakse puit erinevateks komponentideks, mida on seejärel võimalik kasutada toormena uute toodete ning kemikaalide valmistamiseks. Laias laastus koosneb puit 40-50% ulatuses tselluloosist, 20-30% ulatuses hemitselluloosist ning sama paljust ligniinist. Kui tselluloos ning hemitselluloos on polüsahhariidid, siis ligniini näol on tegu keeruka struktuuriga aromaatse polümeeriga. Meie teadusgrupp keskendubki ligniinfokuseeritud biorafineerimisele, kus katalüsaatorite ning erinevate lahustite kokteilide abil lagundatakse ligniin monomeerseteks aromaatseteks molekulideks, kus kõrvalproduktiks on kõrgekvaliteetne tselluloos. Saadud ligniini monomeeridest saab toota näiteks modifitseeritud plastikuid, biolagunevat plasti, süsinikkiudu, peenkemikaale ja palju muud. Nii omab ligniin potentsiaali saada tulevikus aromaatsete molekulide peamiseks toormeks ning asendada selles valdkonnas nafta, mis on praegusel hetkel peamine aromaatsete molekulide allikas.
Vaadates maailma majandust ja ühiskonda 50 aasta perspektiivis, siis üks peamisi väljakutseid on liikumine taastumatutelt ressurssidelt taastuvatele. Suur osa sellest muutusest on fossiilselt toormelt üleminek biomassipõhisele toormele. Siin tulebki mängu biorafineerimine, mis võimaldab taastuvast loodusvarast toota kemikaale ja materjale, millega asendada praegune naftapõhine majandus.
Siin on suur võimalus ka Eestil – biomassi rohkus annab meile toormepõhise konkurentsieelise enamiku riikide ees. Praegusel hetkel moodustab metsa- ja puidutöötlemissektoris toodetud lisandväärtus ligi 15% kogu Eestis toodetud lisandväärtusest. Arvestades aga sektori innovatsioonipotentsiaali ning väga kõrge lisandväärtusega keemilise puidutöötlemise vähesust, siis 20 aasta pärast võiks see arv olla juba oluliselt suurem. Kõrgema lisandväärtuse loomine ning seeläbi riigina rikkamaks saamine aitab Eestil olla tulevikus edukas riik.
Mis üllatas Sind kõige rohkem välismaal õppima asumisel?
Kogu elukeskkonna ning osati ka ühiskonna erinevuste (nii positiivsete kui negatiivsete) kõrval oli üks peamisi üllatusi kindlasti tudengite motiveeritus. Kui hakkad kell 19 õhtul koju minema ning näed, et suur osa inimesi endiselt töötab või õpib, siis tekib ka endal suurem tahtmine edasi suruda ning nendest paremaks saada. Lisaks oli kindlasti üllatav tugisüsteemide rohkus ning fakt, et kedagi ei jäeta maha, kui see on vähegi võimalik. Integreeritud magistriõpingute käigus (4 aastat) langes meie kursuselt välja vaid 2 inimest 120st. Doktoriõpingute käigus on süsteem sarnane- tuleb pidevalt esitada vahearuandeid ning toimuvad hindamised. Nii saab vajadusel pakkuda abi ning kantakse hoolt, et lõpuks oleksid kõik alustanud võimelised ettenähtud ajaga doktoriõpingud kvaliteetselt lõpetama, et seejärel karjääris edasi liikuda.
Lisaks on olnud kindlasti silmiavav, kui palju väga tarku inimesi on ülikoolis ja tööstuses ning tihti juhtub, et oled ruumis ümbritsetud endast oluliselt targemate inimestega.
Miks soovitaksid kandideerida Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumile?
Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumiga kaasneb riiklik tugi ning stipendiumit haldav tiim, kes elab su õpingutele kaasa. Nii on alati tunne, et sind oodatakse tagasi. Lisaks toimuvad ka stipendiumiga seotud üritused, kus kohtab uusi huvitavaid inimesi erinevatest valdkondadest.
Lisaks kogukonnale on suureks argumendiks kindlasti ka rahaline toetus. Kui tihti tähendavad doktoriõpingud suhteliselt suurt finantsilist kompromissi võrreldes erialal töötamisega, siis Kristjan Jaagu Stipendium võimaldab seda vahet tasandada. Nii tekib doktorantuuri ajal võimalus keskenduda õpingutele, mis tähendab, et kraadi omandamise aeg väheneb olulisel määral.
Lugemissoovitus ehk Sinu öökapi raamat
Väga lahe raamat, mida hiljuti lugesin, oli „Everybody Lies“. Raamatu autor Seth Stephens-Davidowitz on endine Google’i andmeteadlane, kes kirjutas oma doktoritöö sellest, kuidas kasutada inimeste Google’i otsinguid ning sellest tekkivat tohutut andmehulka, et leida vastuseid ühiskondlikele küsimustele ning sellele, mida inimesed päriselt mõtlevad. Tihti otsivad inimesed Google’ist vastuseid küsimustele ning mõtetele, mille kohta kelleltgi teiselt ei osata või ei taheta küsida. Selle ainetel sündis ka see raamat (raamat ise on väga naljakas).
